ÕHK JA ÕHUSAASTE

Õhu kooslus

Saadakse atmosfäärist ja kasutatakse paljudes valdkondades.

Õhk koosneb järgmistest gaasidest:

• lämmastik 78%
• hapnik 21%
• ülejäänud gaasid: süsihappegaas, veeaur, väärisgaasid jne.

Õhus on veel:

• Tahked osakesed (140 miljonit osakest igas m³)
• Vesi
• Õli (rasvad)

Selle tulemusena tekib õhusaaste mis omakorda põhjustab pneumaatika seadmete kiiret kulumist ja riknemist.

Joonis 3.2. Õhusaaste tulemused: tahked osakesed seadmete sisepindadel (tekitab mehaanilist kulumist)
ja kondensaat (tekitab korrusiooni)

Õhu kvaliteediklass ISO:8573-1

Õhu kvaliteedi hindamiseks kasutatakse kuut ISO kvaliteediklassi

Tabel 3.1. Õhu kvaliteediklassid ISO:8573-1 järgi

Klass	Osakeste suurus [μm]	Kastepukt [°C]	Õlisisaldus [mg/m³]
1	0,1	-70	0,01
2	1	-40	0,1
3	5	-20	1
4	15	+3	5
5	40	+7	25
6	-	+10	-

Kastepunkt

Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või muu gaas peab jahtuma, et selles sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks, see tähendab, et kastepunktist allpool õhus olev veeaur kondenseerub.

Kondenseerumine võib avalduda udu, kaste või härmatisena.

Õhus on olemas veepiisad. Niiskuse hulk õhus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on maksimaalselt võimalik niiskuse protsent õhus.
Kui temperatuur langeb, siis ei ole õhumass suuteline endas suurt hulka vett hoida. Veepiisad muutuvad vedelikuks- moodustades kondensaadi.