Binaarloogika funktsioonid

Binaarloogika funktsioonid on põhilised, mida tööstuskontrollerites kasutatakse. Tööpõhimõte on lihtsustatult see, et kui funktsiooni sisendite olek vastab funktsioonile omasele tingimusele, siis muutub funktsiooni väljund sellele vastavalt. Tingimused on antud funktsioonide tõeväärtustabelites.

FBD keeles kujutatakse binaarloogika funktsioone ristkülikutena, millel on vasakul sisendid ja paremal väljundid. LAD keeles seevastu koostatakse enamasti binaarloogika funktsioonid "kontaktidest".

Punkt kas funktsiooni sisendis või väljundis tähendab selle signaali inverteerimist ehk pööramist. Kui algselt on olek 1, siis pärast on 0 ja vastupidi.

Lihtloogika funktsioonid

NING (AND)
Väljund on kõrge ainult siis, kui kõik sisendid on kõrged. Kõigis muudes olukordades on väljundi väärtus 0. Ühendamata sisendeid ei arvestata.

NING loogikafunktsiooni võib vaadelda ka läbi kõrvaloleva elektriskeemi, kus loogikalülitusel on sisendiks kaks surunuppu ja väljundiks lamp.

EI-NING (NAND) ehk inverteeritud väljundiga NING.
Kui kõikide sisendite väärtus on 1, siis väljundi väärtus on 0. Kõigis muudes olukordades on väljundi väärtus 1.

VÕI (OR)
Kui kas või üks sisenditest on kõrge, muutub ka väljund kõrgeks. Väljund on madal ainult siis, kui mitte ükski sisenditest ei ole kõrge.

EI-VÕI (NOR) ehk inverteeritud väljundiga VÕI.
Kui kas või üks sisenditest on kõrge, muutub ka väljund madalaks. Väljund on kõrge ainult siis, kui mitte ükski sisenditest ei ole kõrge.

VVÕI (XOR) ehk välistav VÕI.
Kui ainult üks sisend on kõrge, siis on ka väljund kõrge. Kui mõlemad sisendid on madalad või mõlemad on kõrged, siis on väljund madal.

EI (NOT)
Inverteeriv funktsioon. Muudab oleku vastupidiseks. Kui sisend on kõrge, siis väljund läheb madalaks ja kui sisend on madal, siis väljund läheb kõrgeks.

Signaali väärtuse muutuse avastamine

Signaali väärtuse kasvamist (muutus 0 → 1) nimetatakse positiivseks frondiks ja signaali väärtuse vähenemist (muutus 1 → 0) negatiivseks frondiks. Kasutades frondituvastuseks mõeldud funktsioone, kirjeldab signaali muutust lühike impulss väärtusega 1 funktsiooniploki väljundis. Selle impulsi kestus on üks programmi tsükkel. Funktsiooniploki väljundisse ei teki järgmist signaali enne, kui sisendsignaal on tagastunud ja jälgitav front taasesineb.

Frondituvastus on kasulik siis, kui ei ole oluline mitte signaali olek vaid vastava oleku tekkimise hetk. Sobib kasutamiseks näiteks nupuvajutuste, anduri rakendumiste jms tuvastamiseks. Enamasti seda ei kasutata, sest tihtipeale piisab lihtsalt oleku kontrollist (kas on 1 või 0), aga selle probleem on see, et kui on vaja saabunud signaali peale teostada ühekordset tegevust (näiteks mingi loenduri suuremaks lugemine), siis tavalise olekutuvastusega suureneks loenduri väärtus ka järgnevate programmitsüklite ajal. Hetkelise nupuvajutuse ajal võib mõni loendur end kümnete tuhandeteni loendada.

Frondituvastusega loogika

Frondituvastusega NING (AND Edge) Tuvastab sisendites viimase positiivse frondi. Väljund läheb kõrgeks ainult üheks programmitsükliks niipea kui kõik sisendid on kõrgeks läinud.

Frondituvastusega EI-NING (AND Edge)
Tuvastab esimese negatiivse frondi kui kõik sisendid on eelnevalt kõrged olnud. Normaalolekus on väljund madal. Kui kõik sisendid on kõrged ja vähemalt üks neist läheb madalaks läheb väljund üheks programmitsükliks kõrgeks.