Raalprojekteerimine
Euroopa struktuurfondide logo
Automatiseerimise viide Mehhatroonikaseadmete viide Pneumoautomaatika viide Siemens LOGO! viide Siemens S7-1200 viide

VÕRGUD

Võrguhalduse vahendid

Erinevused süsteemi- ja võrguhaldusrakendustel

Võrguhalduse teostamiseks on vajalikud mitmed rakendused, mis võimaldavad võrguliiklust analüüsida ja konfigureerida võrguseadmeid. Probleemide korral saavad administraatorid nende rakenduste kaudu vea asukoha lokaliseerida ja detailse info probleemi olemusest. Võrgutööriistad on füüsilise võrgukihi analüüsimiseks ja protokollide analüüsimiseks. Füüsilise kihi analüüsimise riistad kontrollivad ülekandemeediumi korrasolekut ja protokollianalüüsimisega tuvastatakse pakettide ja ülekantavate andmete puutumatus.

Süsteemihalduse eesmärk on erinevate seadmete konfiguratsioonihalduse protsessi tegevused ja sealhulgas:

  • Info kogumine andmebaasi iga süsteemi osa kohta
  • Erinevate süsteemiosade seoste analüüsimine
  • Süsteemi toimivuse kontroll peale iga konfimuudatust
  • Pidev IT infrastruktuuri monitoorimine ja analüüs

Näitena nimekiri erinevatest süsteemihaldusrakendustest:

Süsteemihaldus ja võrguhaldus võivad kasutada erinevaid rakendusi ja jagada omavahel infot üle andmebaaside. Samas võivad mõlemad haldused olla realiseeritud ka ühte rakendusse integreerituna.

Levinud võrguhaldusrakendused

Võrguhaldustööriistad võivad olla lihtsad utiliidid mingi konkreetse andmeühenduse kontrollimiseks. Sellised on reeglina juba operatsioonisüsteemidesse integreeritud, et kontrollida teatud võrguliiklust või on saadaval ka vabavara utiliite, mida selliseks otstarbeks kasutada. Näiteks on allpool nimekiri erinevatest utiliitidest, mis seotud võrguliikluse kontrollimisega:

  • ARP - võimaldab kontrollida aadressilahenduse protokolli puhvrit
  • Ping - ühenduse kontrollimiseks erinevate süsteemide vahel kasutades ICMP (Internet Control Message Protocol) protokolli. Võimaldab muuta pakettide suurust ja TTL väärtust. Tuvastab teel kaduma läinud pakettide protsendi ja viivitusnäitajad.
  • Tracert/traceroute - loob nimekirja marsruuteritest, mida kasutatakse sihtpunktiga ühendumisel
  • Ipconfig/ifconfig - näitab TCP/IP seadeid lokaalses arvutis. Võimaldab ka DNS nimepuhvrit juhtida ja vaadata süsteemi MAC aadressi.
  • Network monitor/TCPdump - võimaldab jälgida võrguliiklust pakettide tasemel
  • Netstat - võrgu statistika ja erinevate portidega seotud info vaatamiseks
  • Sysinternals: http://technet.microsoft.com/en-us/sysinternals/default.aspx - hulk erinevaid utiliite Windows'i baasil arvutitele ja sealhulgas ka võrguutiliite
  • Telnet - avatud portide kontrollimiseks

Võrguhaldustarkvarad on täislahendused võrgu haldamiseks, mis võivad töötada SNMP protokolli baasil ja selliseid rakendusi pakuvad erinevad võrguseadmete tootjad (näiteks HP, IBM, Cisco, jne) või spetsiaalsed haldustarkvaratootjad. Võrguhalduseks on saadaval ka avatud lähtekoodiga rakendused.
Enamasti on kasutusel jagatud arhitektuuri baasil rakendused, mille puhul haldav server kogub lokaalse domeeni kohta info kokku ja tsentraalne haldussüsteem kogub kokku info jagatud serveritelt, analüüsib infot ja otsustab edasised tegevused. Operatsioonid toimuvad üle SNMP ja igasugused kõrvalekalded süsteemi normaalsest funktsioneerimisest võetakse automaatselt uurimise alla. Kokkuvõtvalt võivad võrguhaldussüsteemi funktsioonid olla näiteks järgmised:

  • Lokaalse ja laivõrgu seadmete automaatne lokaliseerimine
  • Automaatne alarmide analüüs ja võrguprobleemi tuvastus ning info kogumine, mis eelnesid probleemile
  • Profülaktiline haldus analüüsides eelnevalt kogutud infot
  • Kriitiliste haldusandmete varundamine kui esinenud vigade tase on ületatud

Näiteid erinevatest võrguhaldustarkvaradest:

Suure võrgu haldamiseks peab NMS süsteem olema piisavalt võimas. Võrkude suurus võib varieeruda mõnest seadmest kuni tuhandete seadmeteni. Sõnumivahetus ja sõnumite töötlemine vajab võimast riistvara. Nõu serveri riistvarakonfiguratsiooni kohta tuleks esmalt uurida võrguhaldussüsteemi tootjalt. Enamikel tootjatel on olemas ka spetsiaalsed valemid, mille järgi vajalik riistvarakonfiguratsioon välja arvutatakse. Valem sisaldab hallatavate seadmete arvu, infohulga, mida tahetakse koguda ja infopäringute sageduse. Näiteks oletagem, et meil on 1000 seadet ja tahame neilt koguda andmeid iga minuti tagant ja infohulk ühe seadme kohta on 1 kB. See teeb 1 MB minutis, 1,4 GB päevas ja 40 GB kettaruumi kuus. Seda andmemahtu saab vähendada kui vähendada andmete kogumise intervalli, valida välja ainult kriitilise tähtsusega seadmed, mida jälgida (serverid, lülitid, marsruuterid, jne) ja kärpida kogutud info mahtu ainult kõige olulisemate andmete kogumisega.

Creative Commons Licence
"Raalprojekteerimine" by Eduard Brindfeldt and Urmo Lepiksoo is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Estonia License .