ANDMEHALDUS JA ANDMEBAASID
Failid ja andmebaasid
Failihaldussüsteemi ja andmebaasihaldussüsteemi erinevused
Iga kord kui püsiandmeid hallatakse, kasutatakse salvestusseadmeid, mis üldiselt põhinevad magnet või magnetoptilisel tehnoloogial. Üldjuhul kasutab neid seadmeid operatsioonisüsteem(OS) erinevate elementide salvestamiseks alates programmidest ja nende seadistustest kuni tegelike andmeteni.
Iga OS kasutab oma failhaldussüsteemi (File Management System- FMS).
FMS kasutab ära operatsioonisüsteemi teenused ligipääsuks salvestusseadmetele,
mis on nähtavad, kui lehekülgede järjend, kus informatsioon on salvestatud.
FMS struktureerib salvestusseadmed hierarhilisel viisil, jaotades nad kaustadeks või kataloogideks, mis võivad ise sisaldada teisi kaustu või arhiive (faile). FMS kasutamiseks ei pea teadma salvestusseadmete tehnilist struktuuri. Selle asemel, on piisav mäletada soovitud failinime ja rada või teed, mis kirjeldab kausta asukohta, kus fail asub.
FMS võimsus ja piirangud tulenevad tema võimest sisaldada igat tüüpi informatsiooni, struktuurset või struktureerimata ja isegi programme. Selline üldistus on aluseks operatsioonisüsteemile, mis peab suutma hallata igat liiki andmeid, aga see mõjutab lõppkokkuvõttes jõudlust, kui kasutada FMS'i spetsiifiliste ülesannete korral. See on põhjuseks, miks paljud ABHS lubavad kasutada OS alamtaseme teenuseid, ringiga mööda minnes FMS'ist ja otse hallates magnetsalvestuse toetust, töötades lehekülgedega otse.
Täpsemalt vaadates, avaldub FMS piiratus järgmistel juhtudel:
- puudub optimiseerimisfunktsioon andmete jagamiseks, mis rakendaks vajaliku lukustuspoliitika (lukustus) kasutaja poolt kasutatavatele failiosadele
- puudub üldine andmete manipuleerimise funktsioon, mis parima näitena on olemas mõne programmeerimiskeele (tavaliselt objektorienteeritud keelte) laiendusena nagu näiteks korraldus "cout" C++ keeles
- puudub funktsioon terviklikkuse haldamiseks. See on peamiselt vajalik tehingute ja relatsioonide tervikluse tagamiseks, kuna madaltaseme lahendus nagu sõltumatute ketaste liiane massiiv (RAID) on olemas üldise tervikluse tagamiseks
- puudub funktsioon suhete, linkide või objektide otsehalduseks.
Andmebaasisüsteemi komponendid
ABHS võib andmete halduseks kasutades operatsioonisüsteemi poolt pakutavaid failihaldussüsteemi funktsioone või otseselt ise tegeleda salvestusseadmetega. Teise variandi puhul kasutatakse erilist failisüsteemi, mille on kavandanud ABHS tootjad ise. Erinevused nende kahe viisi vahel võivad olla märkimisväärsed, nii teostuskiiruse, kui hinna poolest; siiski pole see erinevus mõju avaldanud salvestatud informatsioonile.
ABHS ei saa piirduda ainult nõutavate andmete salvestamisega, kuna ta peab kõigepealt salvestama kuhugi andmete struktuuri, kusjuures mõlemad loogilisel tasemel (nimed, suhted) ja füüsilisel tasemel (meeldejätmiseks vajalikud andmetüübid) säilitades vajalikku paindlikkuse: see informatsioon salvestatakse andmesõnaraamatus (data dictionary - DD). Samuti on vaja andmesõnaraamatusse salvestada indeksid. Administratiivsetest nõuest tulenevalt on vaja salvestada ametlike kasutajate andmed ja nende profiil: neid andmeid kasutab ABHS ise veendumaks soovitud operatsioonide vastuvõetavuses. Kogu seda informatsiooni kokku nimetatakse mõnikord süsteemi kataloogideks (system catalogues) [5]
Indeksite ülesandeks on võimaldada mõnede tunnuste järgi kiiremat otsingut. Nii nagu raamatute indeksite juures saab märksõna järgi kiiresti leida selle paiknemise lehekülje ilma kogu teksti läbi lappamata nii ka elektroonilises andmebaasis õnnestub indeksi järgi sobiv koht leida. Kusjuures vahe on eriti tuntav suurte andmemahtude korral, kus minutitepikkune otsimine võib sobiva indeksi korral asenduda millisekunditega. Klasterdatud indeksi puhul sorteeritakse kogu andmestik vajaliku veeru järgi, neid saab iga tabeli kohta olla vaid üks.
Statistilised andmed salvestunud päringute kohta aitavad edaspidi päringuid optimeerida - näiteks selle pealt vaadates, millised võrdlused ja välistused on otstarbekam enne ära teha.
