ANDMEHALDUS JA ANDMEBAASID
Andmebaasihaldussüsteemid
Andmebaasihaldussüsteemi kasutavad rakendused
Andmetega tegelevad enamik rakendustest. Kui rakenduse töö piirdub kasutaja andmete põhjal vastuse arvutamisega kus täiendavat lisateavet vaja ei lähe, siis võib enamasti piirduda rakenduse sees oleva koodiga. Üksikute andmete kasutamisel või salvestamisel on andmeid mugav ja traditsiooniline hoida failides. Kui aga andmeid või nende tüüpe on hulgem või on tegemist paljude üheaegsete kasutajatega - sellisel juhul on andmebaasihaldussüsteemi kasutamises rakenduse osana märgatav tulu. Muidu peaks hakkama sarnaseid optimeerimis- ja kontrollikohti ise oma programmide sisse kirjutama, mis aga osutub küllalt töömahukaks. Andmebaasi võimalusi kasutaval rakendusel lisandub keerukusena juurde muidugi andmebaasi enese installimine ning selle ühendamine rakendusega, nii et keerukustest päriselt ei pääse. Küll aga on lihtsamateks juhtudeks olemas ka koos rakendusprogrammiga mälus töötavad väikesed andmebaasihaldussüsteemid ehk -mootorid, mis keerukamat paigaldust ei nõua. Ning suuremate rakenduste juures ei moodusta jällegi andmebaasi paigaldamine liialt suurt osa töömahust. Lisaks on enamike andmebaasimootorite vaikeseades paigaldamine suhteliselt hõlpsaks tehtud nii, et mõõdukate andmehulkade juures võib sealtkaudu sobiva lahenduse leida. Kui aga tahta pakutavast riistvarast viimast võtta ning haldusepool hästi paindlikuks teha, siis tuleb loomulikult andmebaasipoole hingeellu sügavamalt süüvida. [5]
Enamikes tänapäeva veebirakendustes kasutatakse andmete hoiukohana andmebaase - ka siis kui andmete hulk ja keerukus kuigi suured ei ole. Veebis tuleb peaaegu alati arvestada võimaliku mitme üheaegse kasutajaga ning andmebaaside juures on sobivate kohtade ajutine lukustamine lihtsam kui failide juures. Hajusrakendustena töötavates pilvesüsteemides paistavad programmeerijale andmed ka sageli andmebaasitabelitena - ehkki seal võib olla mõningaid lisapiiranguid selle tarbeks, et andmed mugavamalt pilvesüsteemi sobituksid.
Andmebaasihaldussüsteemi komponendid
Andmebaasihaldussüsteemi komponendid - päringukeel, raportigeneraator, administreerimisvahendid, üheaegse juurdepääsu kontroll, transaktsioonihaldus, varundamise ja taastamise vahendid - on olemas enamikel andmebaasimootoritel. Mõned võivad puududa või olla lahendatud muude toimingute kaudu. Samuti on keerukamatel süsteemides olemas hulga lisavahendeid, mille abil püütakse konkurentidest etemad olla.
Päringukeele abil suhtleb väline rakendus andmebaasiga, andes teada, mida soovitakse ning püüdes kinni vastuseid. Päringukeel võimaldab andmebaasi esialgu ka ilma rakenduseta testida, et siis hiljem samad käsklused rakenduse kaudu tööle panna.
Raportigeneraator aitab andmetest mugavalt kokkuvõtteid teha ja neid vormistada. Lihtsamatel süsteemidel puudub ning tuleb midagi sarnast vajadusel rakenduse sees programmeerida.
Administreerimisvahendid võivad piirduda päringukeele abil antavate õiguste jagamise ja äravõtmise korraldustega. Samas võib selle tarbeks olla ehitatud mitmekülgne graafiline haldusliides - olgu siis andmebaasiprogrammi enese osana või eraldi rakendusena. Haldusliidese üheks ülesandeks on ka üheaegse kasutuse transaktsioonide haldus - kui mõned neist on mingil tingimusel rippuma jäänud, siis peaks saama administraator määrata mis neist edasi saab - millised katkestada ja algolekusse tagasi viia, millistel lubada edasi toimetada. [5]
Andmebaasi kasutaja, koostaja, programmeerija ja administraatori rollid
Andmebaasi kasutaja pärib, muudab ja täiendab andmeid nii nagu tema töö juures vajalik ning õigused lubavad. Koostaja/disaineri ülesandeks on välja mõelda ja valmis teha andmetabelite ja juurdekuuluvate abivahendite ning õiguste struktuur ja süsteem kasutuskõlblikuks muuta. Programmeerija aitab sealjuures vajalike koodilõikude loomisega enamasti salvestatud protseduuride juures. Administraatori/haldaja ülesandeks on hoolitseda, et teised osalised sobivalt oma tööd teha saaksid, neil oleks parasjagu õigusi ja ressursse.
